MEHED KOOS, ELU HOOS!

kolmapäev, 24. august 2016

Järvakandi Klaasitehases

 

16. augustil viis meid uudishimu klaastaara valmistamist vaatama. Ott oli vastavad kokkulepped tehasega teinud varakult ja meeste mõõdud saatnud ette, nimelt tehasesse ilma korralike kaitsevahenditeta ei pääse. Ausalt öeldes on päris suur töö organiseerida 15-le vanamehele sobivad turvasaapad, kitlid, prillid jne. Meie senine kogemus näitab, et provintsi tehastes suhtutakse meiesugustesse ekskursantidesse väga hoolivalt. Tutvustus tehase ajaloost, tootmisprotsessidest, klaasitootmise nüanssidest tehti enne tsehhi minekut, seal poleks müra tõttu see õnnestunud. Tehas ise on suhteliselt moodne ja parajalt automatiseeritud, meeldiv vaadata. Meie silmaring igal juhul avardus klaasi ja taara osas.
Et saada pilt ka klaasitootmise ajaloost külastasime ka kohalikku klaasi muuseumi. Giidi juhatusel tehti ekskurss Eesti klaasitootmise ajalukku. Huvitav on mõelda kuidas sajandeid tagasi osati klaasi sulatada ja töödelda, milliseid töövõtteid kasutati. Igati hariv nüanss kohalikust ajaloost.
Meelis




neljapäev, 11. august 2016

Reis mere taha

Suvi on rännukire aeg. Ka Nõmme vanameestel lööb see tõbi välja. Ning see oligi põhjus, miks 15 rännuselli leidsid ennast esmaspäeva varahommikul bussist, et kihutada Saaremaale kirge leevendama ja ammuunustatud asju ja kohti üle kaema. Dirigendiks oli seekord Tõnu, kelle juhatusel alustasime saarel Romassaare sadama ja lennuvälja tutvumisega. Arvukatest Saaremaa laeva – ja paadiehituse tehastest tutvusime ühe klaasplastist suurte jahtide ( 40 jalga ja 400000 eur ) tootmisega. Oli väga õpetlik näitamaks millise raske töö ja tingimustega asi toimis. Endiselt kohustuslik Tehumardi lahinguplats ja Sõrve säär ülevaadatud ootas meid majutuskoht - väga mugav Saaremaa Hotell, kus pidasime ka Ülo oskuslikul juhtimisel korraliku pikniku. Õnneks said nii jook kui ka toit õigeaegselt  otsa, nii et järgmisel hommikul kõigil silmad särasid ja oldi valmis rõõmsal meelel reisi jätkama. Alustuseks jäi teele ette Pilguse mõis, kus suur meresõitja F. G. Bellingshausen (1778-1852) sündis ja veetis oma noorpõlve. Pidulas  vangistatud forellikalu vaadanud sõitsime Saaremaa Uussadamat otsima. Peale vähest eksimist Veere sadamasse leidsime ta üles Küdema lahest. Suur asi, ehitatud tühjale kohale, et siia silduks arvukaid ristluslaevu. Kahju, kahju, et  tänavu vist ainult ühte alust oodata. Karu järv oli suures laines ja vaenulikus tuules, mis võttis ka julgematel soovi vette minna. Karu (endises Dejevo ) külas asus teatavasti suurim Vene sõjaväebaas saarel. Saaremaa ühed  vähesed pukktuulikud Anglas olid ilusasti tarastatud ja nende vaatamiseks taheti piletit. Õige kah, sest Angla muuseumi majas oli näha selliseid haruldasi vanaaegseid tõõpinke ja seadmeid, mis võttis ka sealviibinud välisturistide näod ja jutud kadetust täis. Edasi võlus meid 14 saj. Karja Katariina kirik oma lihtsuse ja võimsusega. Rootslaste poolt 1576. aastal õhitud Ordu Maasilinna varemete külastusega ja Orissaares jalgpalliväljaku keskel asuva Aasta Puu kaemisega lõppes meie ringreis Saaremaal. Lahkumise eel külastasime veel Muhu muuseumi Koguva külas ja, et mitte unustada oma naisi kodus, ostsime Liivalt kalapoest hästi lõhnavat kuivatatud soolalesta kingiks kaasa. Kuulsusrikas parvlaev „Jonas“ tõi meid ilma sekeldusteta ilusti mandrile ja  „rõõmus seltskond bussis“ asus koduteele. Saarlaste kombel mönus oli. Täname korraldajat!

Jaak








reede, 29. juuli 2016

Selle suve kalasupi päev

12. juulil tegi Ülo meile jälle mõnusa üllatuse - korraldas kalapäeva Pirita jõe kaldal. Et päev oli tõeliselt mõnus ja huvitav, siis kontrollis Johannes, et kas eelmise aasta kalapäeva jutule siin blogis midagi lisada on vaja ja leidis, et laisa inimesena ta uut kirjutist ei tee, kopeerib siia eelmise aasta jutu. Siin see on:

Teisipäevane klubi üritus oli välja kuulutatud kui kala päev Pirita jõe ääres. No jah! Eks meieealised mäletavad kõik neid neljapäevaseid kala päevi, mis olid üleriigiliselt kehtestatud riikliku toitlustusprogrammi täitmiseks. Siis sööklatest möödudes läks samm tahtmatult pikemaks.

   Selle suve suurüllatuse tegi meile Ülo, kes oli selle kala päeva idee autor ja korraldaja. Selleks, et üllatus mõjuks ikka üllatusena ta seda palju ei reklaaminud. Nii avastasimegi end Pirita jõekäärust vuliseva vee piiril asuvast suveköögist, kus meie võõrustaja oli meile valmistanud imehead kalaroad. Peale heatahtliku mõnusa matsutamise kuulsime veel, et jaapanlased avaldavad oma tänu kokale luristamisega ja mis vahe on kalasupil ja uhhaal.
   Kokkulepe ilmavanaga pidas ka seekord, päev läbi päikesepaistet pole ta viimasel ajal saanud lubada, nüüd sai. Tänan, Ülo, meeldiva elamuse eest!

Johannes

Lisada võiks siiski, et Ülot tasub rohkemgi tänada. Sai vist ju uuele traditsioonile algus pandud.

 




pühapäev, 19. juuni 2016

Toosikannu 2016 a.

Meeldivalt ilusa ilma ja 100 osavõtjaga 8 klubist Eestimaa eri paigust, peeti Raplamaal, Toosikannul 15. juunil eakate meeste klubide kokkutulekut. Korraldajaks sedapuhku Nõmme Vanameeste Klubi. Ürituse õnnestumiseks oli kaasatud rahvatantsijad, meditsiinibrigaad, fotograafid ja reporterid.
Kokkutulek algas rivistusega, Eesti lipu heiskamisega ja laulu Eesti Lipp esitamisega, mille järel NVK esimees Urmas Lepik kuulutas kokkutuleku avatuks. Mälestuseks tehti ka ühispilt. Järgneva sportliku osaga haarati kogu sajaliikmeline meestevägi, kes võistlejatena, kes kohtunikena ja suurim osa kaasaelajatena. Mõõtu võeti discgolfis, laskmises, viikingi kirve viskamises ja vibulaskmises. Iga spordiala kolme paremat autasustati medalitega ja klubisid diplomitega, lisaks osavõtjate tunnustus ja mürisevad kiiduavaldused.
Kirveviskamises tegi puhta töö Ülo Härmaorg Nõmme Vanameeste Klubist, laskmises läks esikoht jagamisele Viimsi võistkonna Jakob Kivisaare ning Rein Valkna ja Kristiine võitkonna
Kaljo Kukk ning Heldur Rand vahel, disgolfis oli osavam Tartu võistkond Jüri Erm ning Kalev Hirnat, vibulaskmises täpseim Tõnu Melsas Tartu võistkonnast.
Päeva oodatuim osa - lõunasöök, aitas võistluspinge ilusti maha võtta ja edasi mindi vestlusringiga. Urmas Lepik käsitles maakera kliima muutusi ja Postimehe toimetaja Marti Aavik tutvustas rahvaste rände probleeme ning pagulaste temaatikat. Ettekanded tekitasid elavat vastukaja ja ohtraid sõnavõtte.
Meeldivaks üllatuseks meie suurepärasele seltskonnale jooksid esinemislavale noored rahvatantsijad ansamblist Sõprus. Ott Kurrikoff NVK-st oli oma tütre Agne ( teada-tuntud rahvatantsupedagoog) abil oma õpilaste seast valinud parimad esinejad parima kavaga tegemaks rõõmsaks ka kõige ükskõiksema vana mehe hinge. Tantsimas oli ka pr. Agne tütar, seega siin oli mängus lausa kolm põlvkonda. Järgnevad lõõtsa- ja kitarrimeeste hoogsad lood viisid meie julged ning auväärsed mehed tantsupõrandale. Tugevat tunnustust väärib NVK-i grand old man Kalev Rannala oma noorusliku 88 aastaga ja elegantsete tantsupoognatega. Kalevi partneriks oli verinoor esmaabibrigaadi halastajaõde. Igal juhul Kalev abi ei vajanud.
Üritus päädis lõpurivistusega, Urmas Lepik kuulutas kokkutuleku lõppenuks. 2017. aasta üle-eestilise kokkutuleku korraldamise au usaldati Kehtna klubile.
PS. Lisan tavaosaleja kiituse ja tunnustuse korraldajatele NVK-st, eriti Urmas Lepikule, Jaak Sal-Sallerile, Tiit Luigale ja veel paljudele tublidele abilistele.


Valdeko







neljapäev, 26. mai 2016

Klubide kevadkokkutulek

Eelmisel aastal pidasime kokkutulekut Vabadusvõitluse muuseumis. Oli plaanis istutada sel puhul tamm, aga mitmetel põhjustel jäi see tegemata. Nüüd võtsid Tartu klubi mehed teema üles ja kutsusid klubisid kevadkokkutulekule. Kohal oli kuus klubi. Ostsime tamme ja lasime valmistada roostevabaterasest sildi ning seitsmekesi sõitsime kohale. Laulsime lipulaulu, istutasime kollektiivselt tamme, sõime traditsioonilise tassikese hernesuppi, kuulasime muuseumi asutaja jõulist elulugu ja arutasime suvise kokkutuleku teemat. Loodame 15.06.16. kohtuda Toosikannul kümnekonna klubi meestega ja veeta meeldiva vanameestepäeva.

esmaspäev, 23. mai 2016

Näkialliku tööriistamuuseumis

Selle kevade 17. mail külastasime Kuusalu vallas, Kupu külas, Näkialliku talus paiknevat tööriista muuseumi. Muuseumi kogud, (üle 60 tuhande eseme), koosnevad valdavalt terase töötlemise tööriistadest viimase paari sajandi lõikes. Meie klubi peamiselt tehnika kallakuga meestele pakkus ekspositsioon elavat huvi, mis kiskus välja isiklikke mälestusi ja kogemusi oma tööde ja tegemiste ajast. Lahendamata jäi huvitava kahepoolse patentvõtme kasutamise saladus, hoolimata meie arvukast ekspertide kohal olekust ja fantaasiast.

Museaalide hulgas oli ka haruldasi ja huvitavaid eksponaate nagu viimasest ilmasõjast pärinevaid eesti, vene ja saksa mundrid, relvad ja dokumendid.


NVK lisas omalt poolt mõned käsitööriistad muuseumi mõõtmatusse varasalve. Taolise eramuuseumi asutamine ja pidamine on üks väärt ettevõtmine ja märk eesti kultuuriloos, mis väärib kindlasti suuremat tähelepanu ja tunnustust.






pühapäev, 15. mai 2016

Külaliseks oli veteran-triatlonist Aado Liblikmann

 10.mail kuulasime hr.Aado Liblikmanni vestlust oma sporditeest,mis kestab siiani,olles 80-aastane.
Spordiga hakkas tegelema 13 aastaselt jalgrattasõidu ja kiiruisutamisega..1950.aastal astus Liblikmann Tallinna Polütehnikumi, tollase nimega Tallinna Elektromehaanika Tehnikum, kus hakkas  tegelema kergejõustikuga ja tuntud kergejõustiku treener Olav Karikoski juhendamisel.
1987.aastal tegi esimese triatloni,nüüdseks on tal üle 200 triatloni.Alates 1990.a. on Aado Liblikmann osalenud kõikidel EMidel.
Medalei ja karikaid on  Liblikmannide kodu täis,väärtuslikum on esimena EMi hõbe ning 2002.aasta 
maailmamängude kuld.
Hr. Aado Liblikmanni huvitav vestlus andi indu tegelda vanas eas spordiga.